Siirry sisältöön

Etymologiadata:imsm:nimi/th

Sanatista
Uralilainen
Lähde, s. M S E L Väite Argumentit
Gyarmathi 1799: 263 = ko ним, mnsE näm, P nam, haI, P nem, nenT ńum, en ńiʔ, slk nim 'nimi'
Castrén 1845: 65 = ma лӱм, L лӹм 'nimi, arvonimi', ko
Lindström 1852 Suomi: 64 = ers лем, mkš ĺem, ma pe 'nimi', unk név 'nimi; maine', mns ha sam
Budenz 1867 NyK: 439 = saa[P] namma 'nimi; mieli, tarkoitus', md ma pe unk mns ha
EWTsch 2013: s.v. lüm + + Puolesta Md ja ma kielissä yleisesti *nVm- > *lVm-. Ma semantiikassa tšuv vaikutusta
Aikio 2014 FUF: 72 + Puolesta Ksam *nim → kjukag *ńim/*nim > jukag ńū, vanh. <nim> 'nimi'
Indoeurooppalaisperäinen
Lähde, s. M S E L Väite Argumentit
Sebestyén 1951 ALH: 331–2 + Alkuperäväite: = unk név 'nimi; maine', sam ← kie
Rédei 1983 SUST: 216–17 = saaL namma 'nimi; merkki', P namma 'nimi; mieli, tarkoitus', Ko [nõmm] 'nimi', Ki нэ̄мм, T namm 'nimi', ers лем, mkš ĺem 'nimi', ma лӱм, L лӹм 'nimi, arvonimi', udm ним, ko ним 'nimi', unk név 'nimi; maine', mnsE I näm, L nǟm, P nam, haI nem, E nem, P nem 'nimi', nen ńum, en ńiʔ, ngan ńim 'nimi', selk nim, ńim, kam nim, nəm, mat nim, nüm 'nimi' < kur *nime- joko ← esiar joko *en(o)mn̥-, *(o)nomn̥-, *nōmn̥- t. ⇒ *nem- ~ *nom- t. *h1neh3mn̥ (> mia nā́man-, av sak pers lat nōmen 'nimi') t. ← tokA ñom, B ñem 'nimi'
Kortlandt 1989 MSS: 80 - Vastaan Esitetyt lähtömuodot eivät sovi vokaalinsa puolesta
Koivulehto 1995 GB: 128–31 x + x x Tarkennus: = md ma < kur *nime ← kie (/esibsl) *n̥men- > miir (*anmen >) ainm, kbsl *inmen- (> *imen > ksl *ĭmę (> *jĭmę > ven имя), mpr emmens 'nimi') ~ heet <lāman-> Muodot **inme ja **imme eivät olleet kantauralissa mahdollisia, **ime olisi ollut homonyyminen verbin *ime- kanssa; * → *ni- odotuksenmukaisempi kuin **nu- [ks. tarkemmin], vrt. nitoa; md, ma ja heet *n- > *l- voi viitata esiheettiläisiin kontakteihin kur alueen keskiosassa; en(e)-vartalotyyppi syntyi vasta vksm:ssa (Hahmo). Lähtömuoto (⇐ kie *nem- 'jakaa' [ks. argumentaatiota]) vaihtelusta nom. *nómn̥ : gen. *n̥mén-s lähtenyt obliikvivartalo, joka analogisesti yleistynyt tok, kelt, bsl ja alb kielissä [ks. vaihtoehtoisista kie rekonstruktioista]. Ur levikki viittaa siihen, ettei kie sanassa alun perinkään ollut laryngaaleja
NES 2004: s.v. nimi + Puolesta Lähtömuodon vastineita myös go namo, ru namn ja sa Name

Vrt. lisäksi Simon 2020 IF 248–9 ja 259 (s.v. *nimi) kur ~ kie suhteesta.

Hylätty etymologia: Arjalaisperäinen ← vkar *nḗh3mn̥, vrt. Koivulehto 1995 GB 130